EST ENG PYC

Via Livonica

Via Livonica kutsub sind rännakule läbi erinevate paikade, ajastute ja jumalatunnetuse. Oikumeeniline palverännutee kulgeb Vana-Liivimaal, lääne- ja idakiriku kokkupuutejoonel, läbides luterlikke, ortodoksi, katoliku, vanausuliste ja vennastekoguduste pühakodasid. Siit kogumikust/kodulehelt leiad marsruudid, mis pakuvad ühenduses teelolemisega ka erinevaid vaimseid praktikaid, et igaüks saaks leida enesele sobivaima tee Jumala ja oma sisemise mina juurde.

Palverännu traditsioon ja kujunemislugu ulatub läbi kahe tuhande aasta, tagasi Kristuse tegevusaega. Ka Kristus rändas, olles teel küll õlimäele, küll kõrbesse, küll järve äärde, küll Jeruusalemma.

Palveränd, tuntud ka kui ristiränd, usuränd, palverong, on läbi aegade kandnud endas erinevaid tähendusi. Pikemaid ja lühemaid retki on ette võetud soovist külastada pühapaiku, saada osaks imetegudest, kahetseda pattu, terveneda vaimult ja kehalt ning kasvada inimesena. Varakristlikud palverännakud olid tihtipeale algse sihita – siht selgus sõna otseses mõttes käigu pealt. Konkreetsete sihtkohtade – pühapaikadega – hakkasid palverännud seonduma hilisemal keskajal (11. saj).

Mis on palverännu siht?

Loe lähemalt...

Palverännu siht asub eelkõige inimese sees. Selleks sihiks on inimese pühendumine ja aja võtmine Jumalale. Olles teel, liikudes väljaspool argielu, saab inimene avada oma hinge, leida eneses üles Jumala näo ja kogeda sügavamalt Tema ligiolekut. Nii endas kui ka ümbritsevas. Inimese silmad avanevad vaimses mõttes märkama, nägema ja kogema.
Kristus, kohates pärast ülestõusmist Emmause mäel oma jüngreid, jäi neile tundmatuks – jüngrid ei tundnud teda ära. Ära ei tunta aga seda, mille nägemiseks ei olda valmis, mida ei osata otsida, aimata ega kogeda.

Kuhu ja kuidas peaks rändama tänapäeva inimene?

Rootsi ajaloolane Dick Harrison on öelnud keskaja palverännu kohta: „Just võõras keskkond oli kaugpalverändurile kohane, teisisõnu väljus palverändur oma tuttavast mikrokosmosest kristlikku makrokosmosesse“.

Mis on aga tänapäevasele “globaalses külas” elavale inimesele võõraks keskkonnaks? Tundub, et iseenese sisekaemus ja side Jumalaga. Kuidas seda taasleida? Eks tuleb rännukott selga võtta…

Oma teekonda soovitame alustada Tartust, sest Tartu on Via Livonica palverännaku mõtteliseks keskmeks.

Õnnistatud teekonda! Asugem teele!

 

 

 
e1d1af ;